Teised küljed

Ma kohe ei saa kuidagi paigal olla. Kogu aeg pean midagi tegema, meisterdama. Ka siis, kui tegelikult see tulemus polegi nii kaunis, esialgu.
Kõik kirjutavad koroonast. Mina ei kirjuta :) Lihtsalt koroona on sundinud, nagu ka paljusid teisi muusikuid, mind veelgi rohkem koju. Kodus mulle meeldib väga olla (kuigi tööl meeldib ka väga käia). Mul ei hakka kunagi igav. Päriselt. Ma lihtsalt ei saa olla kuidagi paigal. Kogu aeg peab midagi tegema - toimetama, maalima, meisterdama, naabreid ja sõpru aitama lammutustöödes, unistama :D Eks peab seda niisama olemist ka õppima... siiani pole eriti välja tulnud :)
Püüan hakata teile veidi avaldama, mida ma veel oma lõputus tegevusjanus korda saadan. Esialgu aga tasa ja targu...

Peale nelja nädalat kodus, oleme lastega saavutanud toreda päevarütmi. Hommikul õpime (mina teen koduseid toimetusi, mille hulka kuulub sageli ka kerge maja siseviimistlus), päeval käime või sõidame ratastega pika tiiru metsas või mere ääres ja siis mängime kõik koos omi pille. Igaüks oma toas. Maja nagu Muusikakool! Ja siis meisterdame (mitte küll iga päev). Tänu koroonale oleme väga palju avastanud oma ümber paiknevaid metsi. Ikka läheme uut rada pidi, et näha, kuhu ometi see välja viib! Pea alati tuleme rännakult tagasi lisaks toredale emotsioonile ka mõne põneva või lihtsalt armsa loodusliku leiuga - oksa, kivi, sule vms.
Minu lemmikud distantsõppel on kunsti ja meisterdamise tunnid. Nii tore on loominguliselt asjadele läheneda!
Praegusteks pühadeks pidime poisi (poja) keraamika tunniks värvima looduslike värvidega mune. Õpetus oli kaasas ja puha. Ainuke, mis ei õnnestunud, oli see, et me poest ei saanud valgeid mune (no poes käimine praegu on ju interneti teel ja ega seal väga valida ei ole, mida nad sulle kotti lõpuks panevad). Olid pruunid munad. Need põhimõtteliselt on juba värvitud. Pruuniks. No mis seal siis ikka! Pidi hakkama nuputama.
Käisime väikese tiiru. Saagiks pajuoksad, pruuniks kuivanud eelmise aasta pikk muru ja sammal. Kodust, enda stuudiotoast, leidsin mõned eelnevatest jalatuskäikudest pärit sulgi. Meisterdasime juba looduse poolt originaalis pruuniks värvitud munadele vahvad pesad. (vt pilti)
Meeleolu loomiseks õmblesin Anna Lutteri juhendi järgi ka mõned pehmed lihavõtte jänkud. Täitsa tore oli õmmelda, sest ammu polnud õmblusmasina taha sattunud. Enamasti on ikka plika sellega toimetamas :)

Olge hoitud ja kuulmiseni!




Eelmine
Näitus on avatud
Järgmine
Tegevust jagub

Lisa kommentaar

Email again: